Ideid, mida süüa teha, on viimasel ajal nappinud. Uuele lainele aitas mind Kadri, kes soovitas proovida baklažaanivormi ja hernerisottot. Retseptidena tundusid need väga isuäratavad ja ilmselt oleks olnud ka taldrikule panduna, kui ma poleks neid untsu keeranud.
Minu baklažaanivorm kukkus välja niisugune 😀 😀 😀
Retsepti leiab inglise keeles Simplyrecipes.com lehelt (SIIT).
Tegin õnneks poole retseptis antud kogusest. Mozzarellat oli mul liiga vähe. Küpsetasin kõik asjad üle. Baklažaani lõikasin liiga õhukeseks ja seda ei õnnestunud valmis roas peaaegu üldse tuvastada. Ja siis tuli mulle meelde, et paneeritud asjad ja riivsai (millega ma ka ei koonerdanud) ei kuulu mu lemmikute hulka.
Vaja on:
Baklažaan (2 suurt)
Küüslauk (1 küüs)
Konserveeritud kooritud tomatid (1 purk)
Hakitud basiilik (1 dl)
Riivsai (3 dl)
Riivitud parmesan (2,5 dl)
Jahu (1,5 dl)
Muna (4 tk)
Mozzarella (500-600 g)
Sool
Pipar
Õli
Baklažaan lõigata viiludeks. Puistada soolaga üle, et liigne vesi välja saada ning jätta seisma.
Valmistada tomatikaste. Selleks tuleb hakkida küüslauk ning kuumutada seda veidi pannil. Lisada väiksemaks lõigatud kooritud tomatid ning konservi vedelik. Lasta podiseda umbes 15 minutit. Lisada hakitud basiilik ning maitsestada soola ja pipraga.
Panna ahi 220 kraadi juurde sooja.
Valmistada ette baklažaanide paneerimiseks vajalikud komponendid. Ühte kaussi panna jahu, teise kloppida lahti munad ning kolmandasse segada kokku riivsai ning 0,5 dl riivitud parmesani.
Kasta baklažaaniviilud järjekorras jahusse, munasse ning riivsaia-parmesani segusse ning laduda ahjuplaadile. Küpsetada 220 kraadi juures mõlemalt poolt krõbedaks.
Nüüd vormi tegemise juurde. Ahjuvormi (retseptis on arvestatud mõõduga 22 x 33 cm) põhja panna 1 dl tomatikastet. Sinna peale laduda kiht baklažaaniviile. Seejärel 250 g viiludeks lõigatud mozzarellat ja veidi riivitud parmesani. Siis jälle baklažaanid, tomatikaste, mozzarella, parmesan, baklažaan. Kõige peale ülejäänud tomatikaste ja parmesan.
Küpsetada 180 kraadi juures umbes 35 minutit. Enne serveerimist lasta 10 minutit seista.
Hernerisotto tuli vähe kõbusam, aga ei õnnestunud ka väga hästi.
Retsept on pärit Food&Wine lehelt (LINK). Siin pingutasin veiniga üle ja juustu sai vist ka liiga palju.
Vaja on:
Peekon (170 g)
Külmutatud ja sulatatud rohelised herned (4 dl)
Vesi (2 dl)
Sibul (1 tk)
Arborio riis (400 g)
Kuum kanapuljong (1,5 l)
Kuiv valge vein (1 dl)
Parmesan (1 dl riivitult)
Või (1 sl)
Õli
Sidrunimahl (1 sl)
Sool
Pipar
Hernevõrsed (garneeringuks)
Alustuseks lõigata peekon tükkideks, praadida pannil krõbedaks ning jätta köögipaberile nõrguma. Natuke rasva jätta alles.
2 dl sulatatud hernestele lisada 2 dl vett ning püreestada.
Potis või pannil, kus risottot hakkad keetma, praadida õlis pehmeks tükeldatud sibul. Lisada riis ning segada, kuni riis on ilusasti õline.
Lisada vein ning kuumutada, kuni vein on aurustunud.
Valada riisile kuuma puljongit nii palju, et see oleks vedelikuga kaetud ning kuumutada. Segada ja lisada jao kaupa ka ülejäänud puljong, ikka vaid nii palju, et riis oleks kaetud.
Kuumutada, kuni riis on pehme (vaata pakendilt).
Lisada ülejäänud 2 dl herneid, hernepüree, praetud peekon ning kuumutada veel veidi.
Valmis risottole lisada 1 sl võid, veidi peekoni praadimise rasva, riivitud juust ning sidrunimahl. Maitsestada soola ja pipraga. Serveerida hernevõrsetega.
Sööma, kallis! 