18. märts. Pasta nero di seppia.

Leidsin poest musta värvi pasta ja mõtlesin, et proovin ära. Tumeda värvuse annab pastale seepia tint (nero di seppia). Pakendil soovitati pastat süüa tuunikala ja kirsstomatitega ning see soovitus viis mind kokku retseptiga, millel nimeks First Night in Florence Spaghetti. Mina leidsin retsepti The Cooking of Joy blogist. Algne retsept aga pärineb hoopiski food52.com lehelt.

Mind jättis see pastaroog suhteliselt külmaks – süüa võib, aga ei midagi erilist. Härra arvas, et pasta tume värv on eemaletõukav ja tuunikala polevat ka parim valik.

Kasutasin:
Pasta penne nero di seppia (250 g)
Kirsstomatid (250 g)
Küüslauk (3 küünt)
Tuunikala konserv õlis     retseptis tuunikala tükid, aga mul oli purustatud variant
Sidrunimahl (1/2 sidrunist)
Salatisegu (2 peotäit)     originaalis kasutati beebispinatit
Oliivõli, mis sobiks praadimiseks     mitte extra virgen!

Keetsin pasta soolases vees peaaegu valmis (vt pakendilt). Samal ajal valasin pannile korraliku koguse oliivõli ning kui see oli kuum, lisasin poolitatud kirsstomatid. Lasin tomatitel natuke aega keskmisel kuumusel küpseda, lisasin purustatud küüslaugu ning paari minuti pärast ka tuunikala (koos õliga). Tõstsin keedetud pasta pannile (natuke keeduvett ka), lisasin kogu kompotile peenemaks lõigatud salatisegu ning sidrunimahla ja kuumutasin veel mõne minuti. Retseptis soovitatakse lisada veel soola ja pipart, aga minu jaoks tuli tuunikala konservist soola piisavalt.

https://www.etsy.com/listing/159062525/watercolor-painting-original-painting?ref=shop_home_active

https://www.pinterest.com/pin/452963674995798213/

Seepiad, kalmaarid, kaheksajalad ja reede õhtu ei saa ometigi läbi selle loota.
Where’s the rum gone?

16. märts. Uus võimalus baklažaanile ja vitamiinikokteil.

Eile õhtul lisasin meie telekanalite nimekirja jälle Fine Living programmi ja see ZEN, mida sealt voogab, muutis meeleolud ka minu köögis väga tüüneks.

Et mu baklažaanivormist midagi head välja ei tulnud ja kapis ootas veel üks baklažaan ning poolikud purgid muid toiduaineid ära söömist, siis lugesin veidi retsepte, lisasin portsu improvisatsiooni ja tadaaa… ehitasin õhtuks baklažaanilootsikud. Järgmisel korral mässaks veel vähem ja lõiguks kogu baklažaani nö täidiseks, sest see paadi tegemine ja juustu puistamine on vaid asja põnevamaks muutmine. Maitse ja tekstuur sai panniroana väga priima!

Kasutasin:
Baklažaan (1 tk)
Hakkliha (250 g)
Sibul (1 tk)
Küüslauk (2 küünt)
Šampinjonid (10 tk?)
Päikesekuivatatud tomat + õli (1/2 purki)
Mustad kivideta oliivid (6 tk?)
Õun (1 väike)
Hapukoorega kodujuust (200 g?)
Gourmet Garden basiilikupasta
Sool
Pipar
Riivjuust (peale raputamiseks)

Kogused on suhtelised ja sellest hulgast täidisest piisaks tegelikult 2 baklažaani (4 lootsiku) täitmiseks.

Lootsikute tegemiseks lõikasin baklažaani pikuti pooleks, uuristasin sisu välja, raputasin soolaga üle ja jätsin 15 minutiks nõrguma. Sisu lõikasin kuubikuteks ning kasutasin täidise valmistamisel. Tupsutasin lootsikud köögipaberiga kuivaks, määrisin vähekese õliga ning grillisin 200 kraadi juures 7 minutit.

Täidise valmistamiseks lõikasin kõik lõigatavad koostisosad tükkideks. Praadisin pannil sibula, küüslaugu ja hakkliha. Lisasin päikesekuivatatud tomatid ja konservist pärit õli, šampinjoniviilud, õuna- ja baklažaanikuubikud ning poolitatud oliivid. Valmis segule lisasin kodujuustu ning maitsestasin soola, pipra ja basiilikupastaga. Tõstsin segu lootsikutesse ja küpsetasin 180 kraadi juures umbes 15-20 minutit. Veidi enne lõppu raputasin üle riivjuustuga.

 

Kuna elu on vahepeal kulgenud  kahtlases energiapuuduses, siis tundsin, et oleks vaja end korraliku vitamiinipommiga üles äratada. Millalgi jooksis näoraamatus vist Adme.ru kaudu läbi kiire vitamiinijoogi video. Panin oma pildimälu proovile ja segasin kokku sellise joogi:

Koosneb see 3 kiivist, 1 suure sidruni mahlast ja riivitud koorest, peotäiest hakitud petersellist ning lusikatäiest meest, mis tuleb saumikseri või blenderi abil ühtlaseks segada. Nende kogustega arvestades saab 2 klaasi jooki. Tõsine pomm ja äratas üles küll! 😀

Viimastest ebaõnnestumistest. Baklažaanivorm ja hernerisotto.

Ideid, mida süüa teha, on viimasel ajal nappinud. Uuele lainele aitas mind Kadri, kes soovitas proovida baklažaanivormi ja hernerisottot. Retseptidena tundusid need väga isuäratavad ja ilmselt oleks olnud ka taldrikule panduna, kui ma poleks neid untsu keeranud.

Minu baklažaanivorm kukkus välja niisugune 😀 😀 😀

Retsepti leiab inglise keeles Simplyrecipes.com lehelt (SIIT).

Tegin õnneks poole retseptis antud kogusest. Mozzarellat oli mul liiga vähe. Küpsetasin kõik asjad üle. Baklažaani lõikasin liiga õhukeseks ja seda ei õnnestunud valmis roas peaaegu üldse tuvastada. Ja siis tuli mulle meelde, et paneeritud asjad ja riivsai (millega ma ka ei koonerdanud) ei kuulu mu lemmikute hulka.

Vaja on:
Baklažaan (2 suurt)
Küüslauk (1 küüs)
Konserveeritud kooritud tomatid (1 purk)
Hakitud basiilik (1 dl)
Riivsai (3 dl)
Riivitud parmesan (2,5 dl)
Jahu (1,5 dl)
Muna (4 tk)
Mozzarella (500-600 g)
Sool
Pipar
Õli

Baklažaan lõigata viiludeks. Puistada soolaga üle, et liigne vesi välja saada ning jätta seisma.
Valmistada tomatikaste. Selleks tuleb hakkida küüslauk ning kuumutada seda veidi pannil. Lisada väiksemaks lõigatud kooritud tomatid ning konservi vedelik. Lasta podiseda umbes 15 minutit. Lisada hakitud basiilik ning maitsestada soola ja pipraga.
Panna ahi 220 kraadi juurde sooja.
Valmistada ette baklažaanide paneerimiseks vajalikud komponendid. Ühte kaussi panna jahu, teise kloppida lahti munad ning kolmandasse segada kokku riivsai ning 0,5 dl riivitud parmesani.
Kasta baklažaaniviilud järjekorras jahusse, munasse ning riivsaia-parmesani segusse ning laduda ahjuplaadile. Küpsetada 220 kraadi juures mõlemalt poolt krõbedaks.
Nüüd vormi tegemise juurde. Ahjuvormi (retseptis on arvestatud mõõduga 22 x 33 cm) põhja panna 1 dl tomatikastet. Sinna peale laduda kiht baklažaaniviile. Seejärel 250 g viiludeks lõigatud mozzarellat ja veidi riivitud parmesani. Siis jälle baklažaanid, tomatikaste, mozzarella, parmesan, baklažaan. Kõige peale ülejäänud tomatikaste ja parmesan.
Küpsetada 180 kraadi juures umbes 35 minutit. Enne serveerimist lasta 10 minutit seista.

Hernerisotto tuli vähe kõbusam, aga ei õnnestunud ka väga hästi.

Retsept on pärit Food&Wine lehelt (LINK). Siin pingutasin veiniga üle ja juustu sai vist ka liiga palju.

Vaja on:
Peekon (170 g)
Külmutatud ja sulatatud rohelised herned (4 dl)
Vesi (2 dl)
Sibul (1 tk)
Arborio riis (400 g)
Kuum kanapuljong (1,5 l)
Kuiv valge vein (1 dl)
Parmesan (1 dl riivitult)
Või (1 sl)
Õli
Sidrunimahl (1 sl)
Sool
Pipar
Hernevõrsed (garneeringuks)

Alustuseks lõigata peekon tükkideks, praadida pannil krõbedaks ning jätta köögipaberile nõrguma. Natuke rasva jätta alles.
2 dl sulatatud hernestele lisada 2 dl vett ning püreestada.
Potis või pannil, kus risottot hakkad keetma, praadida õlis pehmeks tükeldatud sibul. Lisada riis ning segada, kuni riis on ilusasti õline.
Lisada vein ning kuumutada, kuni vein on aurustunud.
Valada riisile kuuma puljongit nii palju, et see oleks vedelikuga kaetud ning kuumutada. Segada ja lisada jao kaupa ka ülejäänud puljong, ikka vaid nii palju, et riis oleks kaetud.
Kuumutada, kuni riis on pehme (vaata pakendilt).
Lisada ülejäänud 2 dl herneid, hernepüree, praetud peekon ning kuumutada veel veidi.
Valmis risottole lisada 1 sl võid, veidi peekoni praadimise rasva, riivitud juust ning sidrunimahl. Maitsestada soola ja pipraga. Serveerida hernevõrsetega.

13. märts. Pühapäeva hommikute võlu.

Mulle on alati hommikud meeldinud. Vähemalt praegu, mil olen koduses emme ametis ja ei pea kohustuslikus korras veel kuhugi kiirustama, võin rahumeeli nii öelda. Iga päev oleks nagu pühapäev.

On nii mõnus lihtsalt niisama hästi vara kukkede ja kanade ja päikesega üles tõusta ja mõelda, et ülejäänud maailm alles magab. Tegelikult muidugi ei maga, aga mõelda ju ikka võib. 🙂 Õhus on selline vabaduse, ootuse ja lootuse ja suurte plaanide lõhn.  Ja ei tea, mida kõike uus päev võib tuua.

https://www.pinterest.com/pin/537335799266226261/

https://www.pinterest.com/pin/537335799266155377/

 

On tore, kui suudad leida päevast hetke, kus suudad panna aja seisma. Minu jaoks on selliseks aja peatamise rituaaliks kujunenud hommikune kohvijoomine. Mõnus tassike hommikukohvi, mille tegemine võtab aega ja mida ei pea kiirustades jooma, annab päevale uue hingamise. Kohvi keetmiseks kasutan mokakannu, kuigi teen sellega pigem mõõduka kangusega kohvi. Moka-express kohvikannu leiutas 1930. aastatel härrasmees nimega Luigi De Ponti ning Bialetti Industrie toodab ja müüb neid väga edukalt ka tänapäevase kiirkohvi joomise ajastul.

http://www.avasflowers.net/product/graceful-white-lily-bouquet

http://www.amazon.com/Original-Bialetti-Stovetop-Espresso-Patented/dp/B000CNY6UK

http://www.reallyrisa.com/2014/07/24/iced-caffe-mocha/

 

Minu kogemuste põhjal muudab mokakann ka kehvemapoolse kohvi täiesti joodavaks ja nauditavaks. Ja mida kauem kann on kasutuses olnud, seda paremat kohvi see keedab. Öeldakse isegi, et kannu ei pea väga põhjalikult pesema ning piisab vaid loputamisest. Mina olen seda harjumusest ikka suhteliselt korralikult pesnud, kuid kohv keeb siiski järjest mõnusamaks.

Mokakann on nagu juhtmevaba väike variant vanakooli perkolaatorist ehk mulksukannust. Mäletan, et kui olin väike ja kodus mingi pidulikum istumine oli, siis ema keetis ikka mulksukannuga kohvi. Ja mina olin muidugi sellest mulksumisest nii lummatud ja vaatasin, kuidas läbipaistvas nupus, mis kannu kaane küljes oli, vesi muudkui mulises ja mulises.

http://foorum.hinnavaatlus.ee/viewtopic.php?p=8788059&sid=bffe9a0be47e1579ab47a3aa9a5b5927

http://www.mokabees.com/how-to-make-moka-pot-coffee-espresso-ultimate-guide/

 

Moka-kann koosneb põhimõtteliselt kolmest osast. Alumisse potti tuleb lasta puhas külm vesi, sinna peale käib sõel, kuhu tõstetakse soovitud hulk kohvipuru ja siis pealmine pott, kuhu koguneb valmis kohv. Kohvi keetmine käib korralikult pliidi peal.

Poest võib osta nii € 40 Bialetti kannu kui ka poole odavama alternatiivi. Mina sain oma kannu, millega saab valmistada ühe suure tassitäie kohvi € 20 eest Rimist.

Hommikusöögiks tegin täna pooleldi tervislikud võikud – röstsai majoneesi, singi, hunniku beebispinati ning pošeeritud munaga. Sooja muna vahele suskasin väikesed võitükid ning jahvatasin peale musta pipart.

http://www.boredpanda.com/coffee-paintings-cats-elena-efremova/?image_id=coffee-paintings-cats-elena-efremova-12.jpg

 

Meeleoluks poweriga maitsestatud klassikat.

10. märts. Räimevorm.

Tahan selle postitusega meelde tuletada, et on olemas niisugune mõnusalt kodune ja kodumaine toit nagu räimevorm. Minu vorm ei ole midagi erilist ja läks veidi nihu ka (päris Jahtklubi silgupann kahjuks ei tulnud :D). Ahjuvorm oli liiga väike ja kihid liiga tihedalt kokku surutud, seega ei pääsenud muna-piima segu hästi kihtide vahele ja mahtus seda vormi sisse ka vähem kui oleks vaja olnud.

Kartul (3 suurt)
Räimefilee (300 g)
Kirsstomat
Sibul (2 tk)
Peekon
Õli
Sool
Pipar
Till
Muna (2 tk)
Piim
Riivsai
Majonees

Riputasin räimefileed soola ja pipraga üle ja jätsin seisma. Keetsin kartulid poolpehmeks ja lõikasin viiludeks. Praadisin pannil läbi viilutatud sibula ja veidi peekonit. Ladusin vormi kihiti kartuliviilud, praesibula, räimefileed, poolitatud kirsstomatid ja hakitud tilli. Tagantjärele tarkuse põhjal võiks lisada ka majoneesi. Valasin peale soola ja pipraga maitsestatud muna-piima segu ja küpsetasin ahjus 180 kraadi juures 30 minutit. Puistasin üle riivsaiaga ja küpsetasin grillrežiimil 10 minutit veel.

https://animals.desktopnexus.com/wallpaper/251530/

http://www.dreamstime.com/stock-photo-evening-sunlight-over-water-warm-glow-reflected-gently-flowing-image56395821

 

Meeleoluks uus mahe versioon vanast laulust.

 

8. – 9. märts. Kuidas taltsutada lohet/sellerit?

Kaks päeva järjest olen küpsetanud ahjus kartuleid. Kusjuures, ära on söödud ka esimene kõhutäis värskeid Maroko kartuleid (Ave Maria!) :D. Naistepäeva õhtuks lõikasingi koorega värsked kartulid sektoriteks. Segasin need korralikult õli, soola, pipra, küüslaugusoola, tüümiani ja Chili Explosion’iga läbi, ladusin peale sibularattad ning küpsetasin ahjus 30 minutit 180 kraadi juures. Seejärel laotasin kartulitele ka ema-isa puuahjus küpsetatud läbikasvanud sealiha viilud ning küpsetasin veel 10 minutit.

Ja nüüd siis selleri juurde…
Kõrvale tegin selleri-õuna salatit. See salat on seni ainus toit, kus mulle seller tõeliselt maitseb. Esimest korda sain selleri-õuna salatit maitsta, kui see tuli minu töökohaks oleva hotelli hommikusöögimenüüsse. Ja peab ütlema, et ma suhtusin sellesse uuendusse ikka väga skeptiliselt. “Korra proovid, juurde soovid”. Ja nii ongi. Seller annab salatile krõmpsuvust ja värskust, õun magusust ja hapet ning majoneesi pehmus annab asjale viimase lihvi. Olen seda salatit mingis meeltesegaduses isegi keset ööd teinud, sest isu tuli peale. Ja minu naistepäeva kartulite kõrvale sobis see ka ideaalselt. Salati tegemiseks on vaja lõigata seller viiludeks, õun u 1 cm kuubikuteks ning segada need majoneesiga. Mina jahvatasin veidi musta pipart ka hulka. Kogustest niipalju, et sellerit võiks olla õuntest umbes poole rohkem.

http://www.foodsafetynews.com/2015/12/major-retailers-recall-celery-products-because-of-possible-e-coli-concerns/#.VuKwXJyLTIU

http://www.fbflowers.co.uk/index.php/otherstuff/rustic-wooden-box-medium.html

http://feelgrafix.com/899224-sunlight-wallpaper.html

Järgmisel päeval läksid käiku eelmise aasta kartulid. Saatjaks said need võis praetud seene-segu, mis koosnes, viilutatud šampinjonidest, sibulast, porrust ja suitsupeekonist. Maitseks sool, pipar ja sidrunimahl.

Meeleolu loojaks Liis Lemsalu.

Ood. Bestri pood.

Tänane postitus ei sisalda ühtki retsepti, aga olen mõnda aega tundnud, et pean pidama väikese kiidukõne kodupoele, mis mind pea igal külastusel suudab üllatada. Positiivselt üllatada! Jutt käib pisikesest Bestri poest Rääma tänava ääres.Mõõtmetelt väike, sisult suur.  Olen korduvalt läinud Bestri poodi, eeldades, et mingisuguseid tooteid seal ei müüda. Võiks ju arvata, et väikepoodides leidub ainult esmatarbekaupu, aga võta näpust. Esimest korda üllatati mind näiteks päris põneva loodustoodete valikuga. Saadaval on erinevad Mahe Mandala OÜ tooted nagu agaavisiirup, himaalaja sool, roosuhkur, kanepiseemned, chia seemned, põnevad teed jne. Teine kord hüppasin rõõmust, kui avastasin Tarhuni limonaadi. 😀 Oma koha on leidnud ka kodumaiste nö väiketootjate kaubad nagu kohaliku talupidaja kartul, Linnu talu kollased munad, Lehe kohviku salatid, suitsuahven (kui õigel ajal poodi juhtud), Vändra Ökopagari leivatooted (enne, kui pagar kinni pandi 😦 ), Suure-Jaani Vorstitööstuse lihakraam (superb maitsega šašlõkk on neil muideks), Pähklinäpp pähklid (Pähklinäpi kontseptsioon on lihtsalt nii vallatu, et need peab ära proovima).  See, et müüakse ka näiteks kookospiima,  šampinjone ja ei-tea-mitut erinevat sorti tomatipastat, ei olegi enam väga üllatav, küll aga on see väga tänuväärne. Piimaletist võib leida näiteks niisuguse suurepärase asja nagu toidukoor ja mis kõige tähtsam – minu eluvesi ehk täispiim on ka esindatud.

http://kokalaktika.blogspot.com.ee/2010/06/suitsuahvenad-muhu-moodi.html

http://www.xn--phklinpp-0zaf.ee/pahklid/

Eelmisel aastal Hannaliisa sünnipäevapeoks valmistudes käisime läbi pea kõik Pärnu linna hüper-supermarketid ning ei leidnud ühestki neist niisugust väga vajalikku produkti nagu tordipõhi. Minu jaoks oli juba viimane lootuskiir kustunud, kui Härra 100 meetrit enne kodu Bestri ees auto kinni pidas ning sealt minut hiljem kauaotsitud tordipõhjaga väljus.

Lisaks suurepärasele sortimendile on Bestri poes iseenesest mõista ka suurepärased teenindajad – meeldivad ja inimlikud. Aitäh neile selle eest!

Mõnda aega on poes üleval olnud kohviautomaat. Nii et, kui Jaansoni rajal elu nautides täiuslikust õnnest nagu midagi puudu jääks, siis tuleb sõudeklubi Pärnu juures korraks üle tee nostaligiahõngulisse Bestrisse põigata ning sealt tass kuuma kohvi ning mõnus saiake kaasa haarata. 🙂

http://gajitz.com/redesigned-lid-will-revolutionize-your-coffee-experience/

http://piret-kodukook.blogspot.com.ee/2013/01/saiake-moskva.html

http://quotesgram.com/enjoy-the-moment-quotes/

Pakutakse ka võimalust kaup koju tellida. Selleks tuleb vaid helistada 442 9295 ja suurepärase klienditeenindaja abiga ostukorv kokku pakkida. Kauba toimetab koju Eine Takso ja küsib selle eest vaid 3.50.

Bestri poel on muide ka oma FB lehekülg – vaata SIIA.

Miks ma just täna otsustasin selle ülistuslaulu kirjutamise ette võtta? No lõunal käisin, nagu ikka, Bestris oma täispiima ja hapukoore ostureisil ja kassa juures (seal, kus kõige tähtsamad asjad on, eks) leti peal seisis suur vaas roosidega – sest homme on ju NAISTEPÄEV! Kujutage nüüd ette – väsinud mees hüppab peale pikka ja rasket tööpäeva poest läbi. Haarab õhtuseks teleri ees lõõgastumiseks kiirelt väikese õlle ja snäki. Kauba eest tasuma hakates, seisab otse tema nina all suur kimp lilli, mida seal muidu ei ole. Kahtlane… Võtab siis igaks juhuks mõne lilleõie ka. Ja ongi Bestri jälle päeva päästnud. 😀

https://www.florist.com/roses-ctg/product-roses

Ega siis midagi… ilusat naistepäeva meile kõigile!

29. veebruar. Härra sünnipäev. Singi-kurgi võileivatort.

29. veebruar on siis see tähtis päev, mil mo Härra sai aasta vanemaks ja sel aastal oli tal ikka päriselt-päriselt sünnipäev. Nüüd on ta siis lausa 8-aastane.

https://www.pinterest.com/pin/387591111653414522/

https://www.pinterest.com/pin/327003622924103703/

https://facepunch.com/showthread.php?t=1250110&page=58

Mina pidasin oma leap-year-boy‘d meeles võileivatordiga. Mõtteid, millest võileib kokku laduda, sain  Elinalt, toidutarest ja Pille kokakoolist.

Kasutasin:
Tosta mitmevilja röstsai (18 viilu = 1,… saia)
Salvest kurgisalat (1 purk = 400 g?)
Suitsusink (400 g)
Merevaik murulauguga (1 karp)
Majonees (5 dl)
Hapukoor (3 dl)
Till
Paprika (2 tk)
Küüslauk (2 küünt)
Riivjuust (300 g)
Basiilik
Kirsstomat (7 tk)

Täidiseks mikserdasin kokku Merevaigu juustu, 3 dl majoneesi ja 1 dl hapukoort. Segasin hulka purgitäie kurgisalatit ning peeneks hakitud suitsusingi. Ladusin alusele 6 saiaviilu, sinna peale määrisin 1/3 täidisest, siis jälle 6 saiaviilu jne. Kõige peale puistasin korraliku kihi tükeldatud paprikat ja hakitud tilli. Katsin tordi toidukilega ja jätsin ööpäevaks külmikusse seisma. Enne serveerimist segasin katteks kokku 2 dl majoneesi, 2 dl hapukoort, 2 pressitud küüslauguküünt ning soola-pipart. Valasin segu tordi peale ning hajutasin seda ka külgedele. Kaunistuseks katsin tordi pealt ja külgedelt riivjuustuga. Peale torkasin poolitatud kirsstomatid ja basiilikulehti.

Välja tuli niisugune tordike ja ma julgeks öelda, et maitses täitsa kenasti.

 

Lõpetuseks video muusikaliselt rühmituselt Van Halen, mis troonis kogu oma hiilguses tänasel päeval 32 aastat tagasi Billboardi The Hot 100 esikohal.

04. märts. Velkommen lille jenta Hege! Maasika-sidruni-basiiliku pastasalat.

Eilne õhtu tõi lõpuks imelise ja kauaoodatud uudise. Siia maailma on lisandunud üks ilmatu vahva plikatirts nimega Hege. Soovime siinkohal kogu südamest õnne piiga emmele ja issile ning jääme viikingiplikaga kohtumist pikisilmi ootama!

https://www.pinterest.com/pin/540150549037164130/

[youtube https://www.youtube.com/watch?v=gg8D4Ii309U&w=854&h=480%5D

https://www.pinterest.com/pin/6192518213029840/

Pisi-piiga auks võtsin mina täna ette liblikapastast salati tegemise. Nagunii on see retsept mul kogu nädala hingel kripeldanud ja paremat põhjust selle valmistamiseks ei ole lihtsalt olemas. Nimeks on sellel maasika-sidruni-basiiliku pastasalat ja retsept on pärit lehelt shewearsmanyhats.com.

Kasutasin:

Pasta farfalle (250 g)
Maasikad (300 – 400 g)
Värske basiilik

Kastmeks:
Suur sidrun (riivitud koor + mahl)
Oliivõli + päevalilleõli (kokku umbes 1 dl)
Sool (1 tl)
Suhkur (1 sl)
Must pipar
Palsamiäädikas (1 sl)

Segasin kokku kõik kastme koostiosad. Keetsin pastat korraliku peotäie soolaga maitsestatud vees, kuni see oli al’dente ning kurnasin. Loputada ei ole vaja. Segasin pasta kastmega ning jätsin külmikusse sööjaid ootama. Viilutatud maasikad ja basiilik lisada vahetult enne söömist, sest maasikad värvivad pasta roosaks ja basiilik kaotab happelises keskkonnas seistes kaubandusliku välimuse. Salatile seltsiks maandus taldrikule ka Selveri grillkana. Sai päris vahva ja kerge roog.

Värskele ilmakodanikule saadame aga kõvad kallistused ja meeleoluks Trollimaa oma poja loodud ilusa muusikapala.