Läinud nädal üllatas mind lahedate kingitustega lausa 2 korda. Üllatajateks olid ühe-kobara-sõsarad. Nädala keskpaigas ootas mind koju jõudes pudelitäis kevadist kasemahla Pilleriinilt. Reede õhtul saabus aga telefonikõne Mariliisilt, kes lubas tuua karulauku. Ja tõi ka, kuid lisaks karulaugule, mis nad pisipojaga kahasse usinalt korjanud olid, sain veel kotikese kuivatatud maasikatega ning purgi kuivatatud tomateid oliivõlis. Otseloomulikult ei olnud tegemist poekraamiga vaid ikka oma pere toodanguga.
Ikka ja jälle imestan, kuidas üks inimene jaksab-viitsib-füüsiliselt jõuab nii paljuga tegeleda. Lisaks sellele, et Mariliis aias ja köögis nokitseb ning igasugu muid põnevaid asju korda saadab, võib temalt saada ka vahvaid restaureeritud mööblijuppe, lampe ja omanäolisi nagisid. Täpsemalt saab tema tegemistest aimu Varna kodukalt (LINK). Alles hiljuti varastas minu südame üks tema pesas kõpitsemist ootav söögilaud ja kui mul oleks selline hubane romantiline maakodu stiilis köök, kuhu see paigutada, siis võtaksin selle kõhklemata enda juurde elama. Laenan Varna Fb Lehelt siia pildi ka:
Aga nüüd toidu juurde tagasi. Maasikmammud puistas minu väike pudin esimesel võimalusel laua peale laiali ja lasi hea maitsta. Palju sealt just kõhtu ei jõudnud, sest hammaste kasutamine tahab veel harjutamist, kuid emmel oli see-eest pidu küll 🙂 Karulauku ja tomatit kasutasin aga omleti tegemiseks. Polegi ammu täidetud omletti teinud ja uue suure panniga kukkus see suht kõhnuke välja, kuid maitses siiski hästi.
Kunagi, kui Härra pidas mind veel köögi poole pealt täiesti lootusetuks juhtumiks, näitas ta mulle üht youtube videot omleti valmistamisest. Kahjuks ei suutnud ma nüüd seda enam üles leida, kuid ühe hea nipi panin toona kõrva taha küll. Mina oma omlettidesse mingeid jahusid ega piima ei pane (ainult muna ja maitseained). Selleks, et omlett mahulisem tuleks (seekordne pilt ei ole eriti hea näide, sest pann oli munade koguse kohta lootusetult suur), aitan veidi kahvliga kaasa. Asi käib siis nii, et tuleb valada lahti klopitud munasegu pannile ja kui see vaikselt hüübima hakkab, tõmmata hüübinud osa õrnalt kahvliga panni keskpunkti suunas ning loksutada vedelat osa vabaks jäänud pinnale. Põhimõtteliselt nagu tõmbaks kahvliga munale kortsud sisse. 🙂 Kui vedelat osa hakkab väheks jääma ja omlett on juba parajalt “kortsuline”, tuleb see libistada üle panni ääre taldrikule (praetud pool all). Keerata pliidile kuumust juurde ning sulatada pannil veidi võid. Libistada pool omletti üle taldriku ääre uuesti pannile, puistata vahele täidis ning keerata teine pool peale. Praadida niimoodi hästi vähe (et muna omleti keskel liiga valmis ei saaks) ja jätta fooliumi alla mõneks minutiks puhkama. Mina panin seekord munasegusse soola, pipart ja värsket basiilikut. Täidiseks kasutasin hakitud karulauku ja Mariliisi tomateid ning riivitud Valio Forte juustu.
Edasi aga restoraninädala teemade juurde. Juba siis, kui selleaastane Pärnu restoranide nädal välja kuulutati, teadsin, et tahan üle kaeda niisuguse uue koha nagu Eagle. Lisan siia ka nende FB lehe lingi, sest koduleht praegusel ajahetkel väga informatiivne ei tundunud (LINK). Eagle näol on tegemist Tahkuranna golfikompleksi (Pärnu Bay Golf Links) juurde kuuluva restoraniga, mille peakokk on Herkki Ruubel. Restoranide nädala kodulehe tutvustuse põhjal on tegemist noormehega, kes praktikat saanud muuhulgas Gordon Ramsay käe all ning Kopenhagenis tegutsevas maailmatasemega restoranis Noma.
Proovisime ära õhtusöögi paketi. Eelroana pakuti soolasiiga rohelise õuna, vutimuna, siiamarja, petersellimajoneesi ja tilliga. Minu jaoks oligi see kogu õhtusöögi maitsvaim osa. Pearoaks sõime pardifileed porgandipüree, peedi, spargli ning portveinikastmega. Part oli küll professionaalselt küpsetatud ja kõik väga kena, kuid maitseelamuse rikkus totaalselt kõrbenud mekk, mis toidule kusagilt külge oli jäänud. Magustoiduks oli kompositsioon šokolaadist, beseest (pidi olema lagritsabesee, aga mingil põhjusel ei olnud), suitsutatud maapähklist ja kaerahelbe-soola crumble‘st. Magustoit oli… magus. 😀 Kui aus olla, siis ma ei oskagi sellist õiglast koondavat seisukohta võtta. Ühest küljest oli ju tegemist ülimalt soodsa pakkumisega ja viriseda on kohatu. Teisest küljest on restoranide nädal ikkagi osalevatele toitlustuskohtadele reklaamüritus ja kõrbenud toit ei ole hea reklaam. Tegelikult oli ju nagu enam-vähem, aga ma ootasin vist põnevamat maitsete mängu. Midagi meeldivalt üllatavat. 🙂
Üldmulje kogu golfikompleksist jäi siiski väga hea. Kiidusõnad lähevad kindlasti ka äärmiselt tähelepanelikule administraatorineiule, kelle näol on ettevõte leidnud omale suurepärase visiitkaardi. Tegemist on Pärnumaa kontekstis väga erilise ja mõnusa kohaga. Üks tore aspekt on veel see, et Eagle sobib ideaalselt suurema hulga külaliste arvuga ürituste korraldamiseks, kuna ruum on avar ja ei ole liigendatud. Kirsiks tordil on muidugi lummav panoraamvaade Pärnu lahele ja rannamännikule.
Ja lõpetuseks lauluke, mis minu peas viimastel päevadel mänginud on:
Sööma, kallis! 
Mul on väga hea meel, et sain abiks olla. Psst! Meie käisime Raimondis õhtusöögil, ruumikusega oli küll nii nagu oli, aga toidud… Ma ei saa jätta kiitmata 😉
LikeLiked by 1 person